Vastavalt kehtivale isikuandmete kaitse seadusele kogutakse ja töödeldakse patsiendi ja huvitatud isikute siirdamise andmeid alles pärast potentsiaalse doonori eelnevat nõusoleku saamist. Neid andmeid säilitatakse maksimaalsete turvameetmetega. Andmete töötlemine on võimalik ainult siis, kui see on vajalik siirdamise rakendamiseks.
Siirdatud elundi võimaliku doonori ja retsipienti kohta käivad isikuandmed on konfidentsiaalsed ja neid kaitstakse arstide ja õdede ametialase ja ametialase konfidentsiaalsuse sätete ning meditsiiniasutuste poolt säilitatavate meditsiinidokumentide sätete alusel.
Neid andmeid säilitatakse maksimaalsete turvameetmetega. Tavaliselt on sellised vahendid soomustatud kapid või parooliga arvutiturve, mis blokeeritakse automaatselt pärast pädeva isiku arvutist lahkumist.
Milliseid andmeid siirdamise korral kogutakse?
Elusdoonorite, kellelt siirdamisorgan on eemaldatud, seiret ja tervisekontrolli teostatakse elusdoonorite keskregistri kaudu, mida nimetatakse elusdoonorite registriks. Selles registris on meditsiinilisi andmeid pidavatel pädevatel isikutel järgmised andmed:
1) elusdoonori nimi ja perekonnanimi; 2) elusdoonori sünniaeg ja -koht; 3) elusdoonori elukoha aadress; 4) elusdoonori PESEL-number, kui see on olemas; 5) elundite hankimise kuupäev ja koht; 6) eemaldatud elund; 7) meditsiiniasutuse nimi ja aadress, kust elund eemaldati; 8) kogumise teinud arsti nimi ja perekonnanimi; 9) muu olulise tähtsusega meditsiiniline teave, s.t teave, ilma milleta võib kogu siirdamisprotsess olla läbikukkumisele määratud.
Luuüdi ja vereloome rakkude siirdamine - eraldi doonorite register
Tasub teada, et luuüdi, hematopoeetiliste rakkude ja nabaväädi vere siirdamiseks sõltumatutelt doonoritelt luuakse nabaväädi ja nabavere mitteseotud potentsiaalsete doonorite keskregister, mida nimetatakse "nabaväädi ja nabavere registriks". Nabaväädi ja vereregister on allogeensete luuüdi, perifeerse vere ja nabavere vereliblede rakkude potentsiaalsete doonorite andmebaas. See koosneb kahest osast:
1) luuüdi ja perifeersete vererakkude võimalike doonorite register; 2) nabaväädi vere register. Registris on luuüdi ja perifeerse vere hematopoeetiliste rakkude potentsiaalse doonori kohta järgmised andmed: 1) nimi ja perekonnanimi; 2) sünniaeg ja -koht; 3) elukoha aadress; 4) PESEL-number, kui see on olemas; 5) teave histosobivuse antigeenide kohta; 6) histosobivusantigeenide testi teinud üksuse märge; 7) muu olulise tähtsusega meditsiiniline teave.
Millal on võimalik doonori ja saaja andmeid töödelda?
Igaühel on õigus teda puudutavate isikuandmete kaitsele. Isikuandmete töötlemine võib toimuda avalikkuse huvides, andmesubjekti huvides või kolmandate isikute huvides. Andmetöötlus on lubatud, kui see on vajalik siirdamise rakendamiseks. Meditsiinipersonalil on õigus vahetada teavet nii doonorite kui ka retsipientide tervisliku seisundi kohta. Need on erilised asjaolud, kus andmete vahetamine peab toimuma selle nimel, mida siirdamine endaga kaasa toob. Tasub rõhutada, et doonorite ja retsipientide isikuandmete kaitse siirdamisprotseduuris pole selgelt määratletud. Tegelikkus on alati keerukam kui õigusnormid, mis kannavad üldise käitumise standardit, milles kaalul on doonori ja retsipiendi heaolu.
Milliseid doonori ja saaja andmeid ei tohi töödelda?
Seaduse (isikuandmete kaitse seadus) sätete kohaselt on keelatud töödelda andmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilisi arvamusi, religioosseid või filosoofilisi veendumusi, religioosset, partei- või ametiühingusse kuulumist, samuti andmeid tervise, geneetilise koodi, sõltuvuste või seksuaalelu kohta. andmed süüdimõistvate kohtuotsuste, karistusotsuste ja trahvide ning muude kohtu- või haldusmenetluses tehtud otsuste kohta.
Järeldus
Määruste kohaselt on võimatu saada teavet siirdamiseks mõeldud elundite retsipientide või retsipientide kohta. Elundidoonorluse kohta teabe saamise võimaluse osas on olukord aga teistsugune. Isegi kui surnu poolt elundidoonorluse teinud arst ei ole kohustatud perelt nõusolekut küsima, kui patsient sellele vastu ei ole, teavitatakse perekonda (nt vanemaid või abikaasat) sellisest tegevusest eetilistel põhjustel.
Õiguslik alus: Isikuandmete kaitse seadus (Journal of Laws, 2002, nr 101, punkt 926., muudetud). Rakkude, kudede, elundite kogumise, säilitamise ja siirdamise seadus (Journal of Laws 2005, nr 169, punkt 14 11)
