Eakate hoolitsused pole ainult spaahoolitsused. Kui pärast 65. eluaastat tunneme tervise halvenemist - esiteks krooniliste haiguste väljakujunemise tõttu, teiseks väheneva organismi vananemisvõime - igapäevase rehabilitatsiooni - tõttu, tuleb appi liikumine, rühmatunnid või huvitöökojad.
Eaka inimese organism ei suuda enam taastada oma võimeid, funktsioone, mis on kaotatud näiteks vigastuse tagajärjel. Mida vanemad me oleme, seda kehvemad on keha remondiprotsessid. Seetõttu on eakate rehabilitatsioonis kõige olulisem vältida vigastusi ja sellest tulenevaid puudeid.
Sisukord:
- Hoolitsused seenioridele: sobivuse hindamine
- Hoolitsused seenioridele: rühmatunnid
- Hoolitsused seenioridele: igapäevane liikumine
- Eakate hoolitsused: kukkumisvastane kaitse
- Eakate hoolitsused: kodune taastusravi
Hoolitsused seenioridele: sobivuse hindamine
Vanemate inimeste sobivuse hindamiseks kasutatakse kahte skaalat:
- Esimene on põhitegevuste skaala, näiteks riietumine, liikumine, söögi söömine, tualeti kasutamine või sulgurlihaste kontroll.
- Teine on igapäevaste tegevuste keeruline skaala, s.o oskus arveid maksta, telefoni kasutada, poodides käia, sööki valmistada, raha kasutada.
Geriaatria tulemuslikkuse hindamise teine vorm on seisundi kirjeldamine, mida tuntakse hapruse sündroomina. See on seisund, kus antud inimene muutub võimekast ja iseseisvast inimesest hooldust vajavaks puudega inimeseks.
Hapruse sündroomi iseloomustab plaaniväline kaalulangus, mida seostatakse väga sageli alatoitumise, pideva väsimuse, põhjendamatu nõrkusega (hinnatakse käepigistusega), aeglase liikumiskiiruse ja vähese kehalise aktiivsusega, s.t ainult vajalike tegevuste tegemisega, nt püsti tõusmisel peate minema tualetti. Kui vaatleme kolme viiest haigusseisundis mainitud seisundist, võime rääkida habrasuse sündroomist.
Loe lisaks: Nõrkussündroom: mis see on? Põhjused ja sümptomid
Hoolitsused seenioridele: rühmatunnid
Üksindus, lähedaste huvipuudus on sageli põhjus, miks vanemad inimesed eraldavad end keskkonnast. Kui depressiooniga kaasnevad sümptomid, mis on tingitud degeneratiivsetest muutustest liigestes, südame-veresoonkonna haigustest või muudest füüsilistest vaevustest, tõmbuvad paljud eakad aktiivsest elust kiiresti tagasi ja jäävad puudega.
Seetõttu suunavad arstid ebasoodsa sündmuste järjestuse katkestamiseks eakad rühmade taastusravile. Lisaks õrnatele füüsilistele harjutustele toimuvad huvitegevust arendavad õpitoad, õige toitumise õppimine, koos lugemine, laulmine - tunnid, mis võimaldavad grupiga samastuda ja juba mainitud hapruse sündroomist välja tulla.
Kuid peate alati meeles pidama, et eakate halva enesetunde või keskkonnast eraldumise põhjuseks võivad olla näiteks ravimata haigused või erinevate arstide välja kirjutatud ravimite koostoimed.
Loe ka: Üle 50-aastane üksindus ei pea olema kibe. Intervjuu psühhoterapeudi Katarzyna Milleriga
Hoolitsused seenioridele: igapäevane liikumine
Vanemad inimesed, kes soovivad võimalikult kaua vormis püsida, peaksid treenima vähemalt kaks korda nädalas 20 minutit. Treening peaks koosnema lihaste tugevust parandavatest harjutustest. Vaja on vaid tooli ja kahte pooleliitrist veega täidetud pudelit.
Istume toolile maha ja hoiame pudeleid käes, tõstame käed üles. Seejärel parandame käte, õlgade ja kogu selgroo liigeseid. Venitusharjutused on sama olulised. Isegi käte või jalgade lihaste lihtsalt venitamine või pingutamine toob häid tulemusi.
Loe ka:
Seenioride koolitus: soojendus-, isomeetrilised ja venitusharjutused
Jooga eakatele - mis kasu on joogatundidest eakatele?
Fitness klassid seenioridele
Eakate hoolitsused: kukkumisvastane kaitse
Lihaste tugevdamine, õige roo või kargu valimine, aga ka mugavad kingad või kodused sussid on eelkõige kukkumiste vältimiseks. Meditsiiniline statistika näitab, et 30% üle 65-aastastest inimestest kukub kaks korda aastas, mille tulemuseks on luumurrud, eriti jäsemetes ja reieluu kaelas. Kukkumistel on palju põhjuseid.
Alates nõrgestatud lihasjõust, pearinglusest, nägemishäiretest, pikema reageerimisajaga ähvardusele, võetud ravimitele, segamini korterile või ebapiisavale ruumi valgustusele.
Esimene kukkumine on sageli ainult kerged vigastused või verevalumid, kuid see võib lõppeda traumajärgse sündroomiga, st hirmuga teise kukkumise ees. Patsient tõuseb vajadusel püsti või liigub, mis paradoksaalsel kombel suurendab piiratud kehalise aktiivsuse tõttu kukkumisohtu.
Loe ka: Eakate kukkumised ja luumurrud
Eakate hoolitsused: kodune taastusravi
Kukkumised pärast 65. eluaastat on seitsmes surma põhjus. Seetõttu tasub kasutada taastusravi, mida arst saab patsiendi kodus pakkuda. Reeglite järgi. NFZ-s võib selline rehabilitatsioon toimuda aastaringselt, kaks korda nädalas. Muudel päevadel peaks patsient treenima üksi või hooldaja abiga.
Kuid vanurite turvalisuse tagamise tingimus on kodus ebavajalike vaipade eemaldamine või libisemiskindlatele mattidele asetamine. Tualettruumist ülespääsemise hõlbustamiseks on vaja vannituba varustada käepidemetega. Samuti on kõige parem asendada vann madala aerumisbasseiniga, kuhu on lihtsam siseneda, ning asetada libisemiskindel matt ja tool (kummijalgadele või seina külge keeratud), et vanem saaks vanni ajal istuda.
Loe ka: Ajutreening ehk hea MÄLU harjutused
Kes väljastab saatekirjaKodune taastusravi hõlmab meditsiinilist nõustamist ja füsioteraapiat erinevatele patsientide rühmadele, mida reguleerib tervishoiuministri 6. novembri 2013. aasta määrus (Journal of Laws, 12. detsember 2013). Saatekirja võib väljastada ravikindlustusarst - spetsialist rehabilitatsiooni, balneoloogia ja füüsilise meditsiini, reumatoloogia, neuroloogia, ortopeedia ja traumatoloogia alal ning perearst.
Soovitatav artikkel:
Üle poole Poola eakatest on füüsiliselt passiivsedSoovitatav artikkel:
5 parimat spordiala eakatele
